Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti. Taanieli 12:3 Shabbat shalom armsad! Taanieli raamatu algus kirjeldab tema elu ajaloolist tausta, kohutava hävingu aega, mil babüloonlased hävitasid Jeruusalemmas Beit Mikdash-I (Püha Templi). Taaniel juuda kuninglikust soost pärit kuid orvuks jäänud noormees. Taaniel viidi ta oma rahva mõrtsukate poolt Babüloni vangistusse. Ta Jahve-kartlik (Jumalakartlik) mees, kes oli hea hariduse saanud Toora (JHVH seadused ja käsud) õppimises.Ta oli näinud palju jubedusi, verevalamist ning hävitust ja oleks võinud olla sellest kõigest tugevalt "traumeeritud". Kuid ilmselt oli sellel noorel mehel tõelist usku, mis kandis ta läbi pimedate hetkede jätmata järele grammigi enesehaletsust. Kuigi ta oli kaotanud kõik, kaasarvatud vanemad, perekonna ja oma maa, ei olnud temas mingit viha Elohimi või babülonlaste vastu. Läbi terve Taanieli raamatu me näeme, et tal oli alandlik vaim ning lootus JHVH peale. Ta tahtis teha vaid seda, mis oli õige Kõigeväelise silmis, isegi kui see oleks maksnud talle elu. Aga Taaniel otsustas oma südames ennast mitte rüvetada kuninga roaga ja tema joodava veiniga, ja ta taotles ülemteenrilt, et tal poleks vaja ennast rüvetada. Taaniel 1:8 Olles nii palju läbi elanud oleks võinud Taaniel käituda nagu paljud inimesed tänapäeval käituvad, tõstes mässu Elohim'i Kutsumise ja Käskude vastu. Selle asemel otsustas Taaniel oma südames ennast mitte rüvetada. Ta otsustas, et ei sea ohtu oma pühadust ja õigsust JHVH ees. Ükski tragöödia ega trauma ei saanud panna Taanieli Elohimi vastu mässama. Jahve Kartus muutis ta targaks nooreks meheks. Tema usk JHVH-sse ning ta oivaline tunnistus kandis teda läbi raskuste nii headel kui halbadel aegadel. Me ei näe, et Taaniel oleks näpuga Kõigeväelise poole osutanud ja ütelnud nagu paljud tänapäeval hirmsate asjadega silmitsi seistes teevad: "Kõik on Sinu süü!" EI! Me näeme hoopis Taanieli oma Taevast Isa ja Universumi Loojat austamas. Tal oli täielik arusaam sellest, et meie ei "juhi Elohimi" vaid peame Temale alluma, isegi kui meie olukorrad on arusaamatud. Taanieli sõnakuulelikkus ja JHVH kartus ei sõltunud mitte ühestki olukorrast. See oli tõeline ja tingimusteta Universumi Loojale kuuletumine. MÕISTLIKUD JA TESTITUD SAAVAD JUHENDAJATEKS Ja mõistlikud rahva hulgast õpetavad paljusid, kuigi neid mõnda aega jälitatakse mõõga ja tulega, vangipanekuga ja riisumisega. Taaniel 11:33 Jahve Sõna on väga selge selle kohta, et ka õigeid ja tarku inimesi tabavad aeg ajalt katsumused ning ahastus. Kõndides ühel päeval läbi Surmavarju Oru juhatavad ja aitavad nad paljusid kindlaks jääda oma usule ka katsumuse aegadel. Vahel võivad ka targad inimesed (mis tähendab, et nad on tõeliselt Jumalakartlikud) komistada ning tundub, et nad kukuvad. Neid sellisena nähes tekib tahtmine ütelda: "Kas see on tõeline usklik? Kas niisugune näeb välja tõeline Elohimi Poeg või Tütar?" Minnes läbi sellistest raske läbikatsumise aegadest võib tekkida kiusatus kahelda. Võibolla Jahve ei ole tõeline ? Äkki ma lihtsalt kujutasin ette, et Ta on olemas? Võibolla ei ole Tema tõotused midagi rohkemat kui muinasjutt? Ta ei olegi see Imetegija, Armastav Jumal kellesse ma uskusin. Vastasel juhul kuidas on võimalik , et ma olen sellises olukorras? Ja mõistlikest langevad mõned, et neid sulatada ja puhastada ja valgeks teha lõpuajaks, sest määratud aeg viibib veel. Taaniel 11:35 Me näeme kuidas läbi terve Pühakirja TARKU puhastatakse ebasoodsate olukordade kaudu. TÕELISED usklikud saavad ilmsiks nende olukordade keskel. Need kelle kätte võib usaldada Väe, Meelevalla, Mõjuvõimu ja isegi suure rikkuse. Kui me ei suuda ülistada, austada ja kuuletuda Jahve-le selles "orus", siis ei ole meis tõelist Jumala kartust ja me viibime ikka veel Omaenda-Ebajumateenimises. Omaenda Ebajumalateenistus on selle maailma kohutavaim haigus. Inimeste elud keerlevad nende enda ümber, nad haletsevad iseendid. Selle asemel, et teha Teshuva-d, parandada meelt austades Teda ka pimeduse keskel, näitavad nad näpuga JHVH peale. See on just see murdepunkt ning näiteid selle kohta on täis kogu Pühakiri. Kuigi viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja, õlipuu saak äpardub ja põllud ei anna toidust, lambad ja kitsed kaovad tarast ja veiseid pole karjaaedades, ometi rõõmustan mina JHVH-s (Issandas), hõiskan oma pääste ELOHIM-is. Habakuk 3:17,18 Prohvet Habakuk, kes prohveteeris Babüloni pagenduse ajal teadis seda. Samuti ka Jesaja, Jeremija, Mooses ja muidigi Jeshua teadsid seda! Jeshua ei oleks kunagi saanud inimkonda patust lunastada, kui Ta ei oleks Ristil Isa ette alandunud. Ta rippus kuni viimse hingetõmbeni Oma sõnakuulelikkuse ja usu küljes Isasse JHVH-sse. Kuniks Ta viimase hingetõmbega hüüdis: Kella kolme paiku aga kisendas Jeesus valju häälega: „Elii, elii, lemaa sabahtani?" - see tähendab: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?" Matteuse 27:46 "Eli, Eli lama shabachtani?" mis aramea keeles tähandab "Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?" Ta suutis kanda kogu kannatuse teades, et Tema peab korraga kogema kõiki haiguste kategooriaid ja kogu needuse ulatust sel ajal kui ta rippus Ristil - Hukkamise Tulbal. Kuid oli üks asi ja ainus asi, mis murdis Tema südame. Kui Elohimi Vaim lahkus temast, sest võttes enda peale kogu karistuse sai Ta needuseks meie eest. Kõrgeim karistus JHVH vastu mässamise eest on pagendamine Tema Ligiolust. See on väljakannatamatu maa peal kuid veelgi hullem kui see kestab terve igaviku! Kuningas Taavet oli valmis mistahes kannatusteks, et ta vaid ei kaotaks Elohimi Vaimu Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu! Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind! Laul 51:12-14 Kui me valime oma liha või enesehaletsuse rahuldamise viisiks mis iganes patu vormi, kaotame me Tema Ligiolu. Kui valime Tema peale vihastumise ja mossitamise selle asemel, et olla alandlik ning püsida JHVH Kartuses, siis Tema Ligiolu eemaldub meist. On väga tähtis olla Temaga aus oma tunnete suhtes, kuid siski valides Tema usaldamise ja austamise VAATAMATA TUNNETELE. Väga tihti meie tunded ja aistingud valetavad. Peame maha lõhkuma kõik need tühised ettekujutused, mis ei ole ühel lainel Tema Sõna ja Loomusega Meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. Me kummutame targutused ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Messia sõnakuulmisse kõik mõtted. 2 Korintose 10:4,5 Ma võin samastuda kuningas Taavetiga. Ma ei taha elada ilma Elohim-i Vaimuta. Eelistan koheselt surra kui, et elada kasvõi ühe minuti väljaspool Tema Ligiolu! Ainult Tema Ligiolus saab rõõm täielikuks. Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks. Laul 16:11 NASB MEIE VASTUS OLUKORDADELE MÄÄRAB MEIE TULEVIKU ! Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Elohim-i päästet! Laul 50:23 NKJ Meie heaolu ei sõltu meie olukordadest vaid meie VATUSEST olukordadele! Taaniel vastuseks oli usk, austus, lootus ja kuulekus. Isegi oma elu ohtu seadev sõnakuulelikkus. Ta ei pidanud oma elu kalliks, sest JHVH Käsud olid talle kallimad kui enda heaolu. Et siseneda Jahve Ligiollu peame me Teda tänama, ülistama ja täielikult usaldama ka kõige pimeduse keskel. Ülistusele peab järgnema kuulekus Tema teede ja käskude suhtes. Hiljem me loeme Brit Chadasha-st (Uus Leping) Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle. Matteuse 16:25 Esiteks me peame jätma maha oma elud, mis käib muidugi meie alalhoiu instinkti vastu. Enesetapp on enese-säilitamine; seda teevad tavaliselt inimesed, kes tahavad vältida valu. Oma eludest loobumine või enesele suremine on vastumürk. Kui me loobume oma eludest, siis on see Jahvele alistumine ka keset valu. Me valime ka keset ebaõnne oma eludes kuuletuda Talle ja austada Teda See on see, mida Taaniel tegi Babülonis. Võõras riigis orjaks olemine pidi olema väga valulik. Võimalik, et Taaniel oli selle tunnistajaks, kuidas tema vanemad tapeti sama kuninga poolt kelle teenistusse ta nüüd kutsuti. Ta oleks võinud olla vihane, kibestunud; kättemaksuhimuline kuni mõrva või enesetapuni. Selle asemel valis ennast mitte rüvetada ja austada JHVH-t. See oli ohtlik aga ta teadis, et palju hullem on saada Elohimi vaenlaseks! Taanieli eluterve Elohimi Kartus hoidis teda terve mõistuse juures ja otsusekindlana! Me ei saa JHVH-t armastada ilma terve kartusetaa Tema suhtes. Me teame, et Ta on meie armastav Isa, täis armu ja kaastunnet. Aga me teame ka seda, et Ta on Kohtunik ja kõikehävitav Tuli. Nii et meie usk võib olla KINDEL ja kõik mis on raputatav, peab saama raputatud! Vaadake, et teie ei tõrgu kõnelejat kuulamast! Sest kui ei pääsenud maa peal pakku need, kes tõrkusid kuulamast sõnatoojat, siis palju vähem pääseme meie, kui me pöörame selja temale, kes on taevaist. Tollal pani tema hääl kõikuma maa, aga nüüd on ta tõotanud: „Veel kord panen ma värisema mitte üksnes maa, vaid ka taeva!" Sõnad „veel kord" näitavad kõigutatavate kui loodud asjade muutumist, et püsiksid kõigutamatud. Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja teenigem seepärast Jumalat talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega, sest meie Jumal on neelav tuli!Heebrealastele 12:25–28 Taanieli elu sai raputatud Jeruusalemma langemise ja sellele järgneva Babüloni vangipõlve läbi, aga tema usk ei löönud kõikuma. Selles mõttes oli ta Joosua ja Kaalebi järglane. Viimased olid 40 aastase karistusaja jooksul kaotanud terve põlvkonna sõpru ja perekondi ja seda 10 maakuulaja uskmatuse tõttu. Aga mitte kordagi ei näidanud nad sõrmega Kõigeväelise poole, süüdistades Teda :"See kõik on sinu süü!" Nad austasid Universumi Issandat Tema otsustes õnnistada või kohut mõista. Liigagi tihti me arvame, et teame paremini kui inimkonna Looja! Kus Ta oli Shoa (holokausti) ajal, küsime meie juutidena, trotsides Tema tarkust. Kui saatan tegi seda, kas Tema ei saanud siis saatanat peatada? Kui Ta on Elohim, siis miks Ta ei ilmutanud ennast? Shoa, milles ebaõiglaselt sai hukka peaaegu kogu iisraeli rahvas, on äärmuslik valu ja õuduse näide. Aga miks näidata näpuga Jahve peale selle pärast? Miks me mõtleme, et Ta võlgneb meile midagi? Kuidas on selle asemel TESHUVA-ga? Kuidas oleks, kui alandaks ennast, et otsida Teda, selle asemel, et Teda süüdistada? Kuidas oleks alandumisega, et jõuda arusaamisele – kui me oleme "lihas" siis meie limiteeritud arusaamise tõttu võib hoopis meil midagi puudu olla. ? Kuidas oleks oma "loogiliste seletuste" asemel kõigis olukordades Tema tarkuse otsimisega. Kui me otsime Tema tarkust, leiame alati, et see on kogu tarkuse ja arusaamise vundament : Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus. Õpetussõnad 9:10 Isegi Iiob sai sellest oma kannatuste aja lõpuks aru. Ta näitas näpuga Elohimi peale, öeldes, et Ta oli ebaõiglane. Iiob oli täiesti õige ja Elohim ebaõiglane. JHVH vastus oli kategooriline : "Kes sa Iiob arvad enda olevat?" Kes on esmalt andnud mulle, et peaksin tasuma? Kõik, mis on taeva all, on minu oma. Iiob 41:3 Iiob oma kohutavalt neetud olukorras – vaene, haige ja lõplikult hüljatud, mõistis lõpuks, et keegi ei ole õige Elohimi ees. Ta mõistis, et Tema väärib meie tingimusteta allumist ning kuuletumist lihtsalt selle tõttu, et TEMA ON JHVH! Kui me ükskord seda tõde mõistame, võime tõeliselt meelt parandada ja olla õnnistatud! „Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu. Kes on see, kes mõistmatult püüab varjata sinu nõu? Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista. Kuule siis ometi ja ma räägin, mina küsin sinult ja sina seleta mulle! Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud. Seepärast ma võtan kõik tagasi ning kahetsen põrmus ja tuhas." Iiobi 42:2-6 Alles siis, kui Iiob lõpuks mõistis kes ta ise on ja kes on Elohim, tulid tõeline alandlikkus ja Teshuva tema ellu. Meeleparandus sündis värskelt leitud JHVH kartusest ja täielikust usaldusest Tema ning Tema tarkuse suhtes. See südame ja suhtumise muutus eneseõigusest alandlikkusesse vabastas kahekordse ÕNNISTUSE tema ellu! Ja Issand õnnistas Iiobi viimast põlve enam kui ta esimest; ja tal oli neliteist tuhat lammast ja kitse, kuus tuhat kaamelit, tuhat paari härgi ja tuhat emaeeslit. Ja tal oli seitse poega ja kolm tütart. Ta pani ühele tütrele nimeks Jemiima, teisele Ketsia ja kolmandale Keren-Hapuuk. Ja kogu maal ei leidunud nii ilusaid naisi kui Iiobi tütred; ja nende isa andis neile pärisosa nende vendade keskel. Pärast seda elas Iiob veel sada nelikümmend aastat ja nägi oma lapsi ja oma laste lapsi neli põlve. Ja Iiob suri, olles vana ja elatanud. Iiobi 42:12-17 Me kardame ja armastame Teda, sellepärast kes Ta on ja usaldame Tema sõna ja TÕOTUSI vaatamata kõigele arusaamatule! Nagu Taaniel tegi ja saavutas JHVH soosingu ning sai tõstetud Babülonis kõrgeimale ametikohale! Aga Taaniel otsustas oma südames ennast mitte rüvetada kuninga roaga ja tema joodava veiniga, ja ta taotles ülemteenrilt, et tal poleks vaja ennast rüvetada. Ja Jumal laskis Taanielil leida heldust ja armu ülemteenri ees. Taanieli 1:8-9 Hiljem anti Taaniel veelgi rohkem tarkust, arusaamist, teadmisi ja prohvetlikke nägemusi. Ja kuningas rääkis nendega, ja nende kõigi hulgast ei leidunud Taanieli, Hananja, Miisaeli ja Asarja sarnast, nõnda tulid nad kuninga teenistusse. Ja kõigis teaduse ja tarkuse asjus, milles kuningas neid küsitles, leidis ta nad olevat kümme korda üle kõigist ennustajaist ja nõidadest, kes olid kogu ta kuningriigis. Taanieli 1:19-20 Kui meie elu aluseks on JHVH kartus, annab JHVH meile üha rohkem tarkust. Ja Tema tarkus teeb meid võimsamateks igast kuningast või presidendist! Siis kuningas ülendas Taanieli ja andis temale palju kalleid kingitusi ning pani ta valitsejaks üle kogu Paabeli maakonna ja ülem-eestseisjaks kõigile Paabeli tarkadele. Taanieli 2:48 Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas. Koguja 7:19 Sinu sõbrad ja mentorid Iisraelis Piiskop Dominiquae ja Rabi Baruch Bierman "Siioni pärast ma ei vaiki" Jesaja 62:1 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar